IT süsteemide administreerimise praktika

esmaspäev: Enamuse päevast kulus tahvelarvutitele tarkvara installeerimise peale, vahepeal uurisin ka miks ei tööta aatriumis olev Raspberry mille peal jookseb screenly presentatsiooni operatsiooni süsteem. Esialgu ei saanud aru kuidas HDMI kaablid läbi splitteri ja switchi töötavad kuna sama teleri küljes oli ka Chromecast, aga peale mõningast uurimist sain jälile ja tegin Raspberryle reseti ja sain ta tööle. Teisipäev: Hommikul tegin tahvelarvuteid, ~13 tk sain valmis ja siis tekkis mure arvutiklassis. Õpilane ei saanud sisse logida ja osad arvutid ei läinud tööle. Paar arvutit olid toidetest väljas, osadel võrgukaablid küljest ära. Lükkasin toited ja kaablid lähedalolevatesse aukudesse, läks 5 min ja kogu kool oli maas. Hakkasin siis rabelema, jooksin serveriruumi, tõmbasin sealsed switchid korra välja, jooksin esimesele korrusele tõmbasin sealsed switchid välja ja siis hakkasin helistama ja uurima. modem - gateway - esimene switch - server ja teine switch (cisco) olid elus, aga ...

11.09 - 15.09 olin tõbine ja tegin poolikuid päevi. Esimese päeva kulutasin selle peale, et kontrollisin ühe nimekirja alusel, et kas õpilased on Active Directorys olemas ja kui ei, siis lisasin nad. Kuna pea oli paks otsas, siis ei olnud mahti teha mingit skripti mis seda kontrolliks vaid tegin käsitsi. Teine päev kontrollisin sama listi alusel kas kõigil on jagatud kettal kaustad olemas, kas profiilid on aktiivsed ja tõstsin inimesi gruppidesse vastavalt nende klassidele. kolmap-neljap vahetasin mõnedes arvutites kõvakettad SSD-de vastu ja siis testisin ja sildistasin neid kõvakettaid. Reede kontrollisin üht sülekat millel väidetavalt touchpad ei toiminud, aga toimis küll. Tõmbasin alla ja proovisin FlintOS ja CloudReady ChromeOS variante erinevate sülekate peal. Tõmbasin alla RaspberryPI imaged ja proovisin nende peal erinevaid lahendusi millega panna Raspberryd iga hommik rebootima. 18.09 - 22.09 Esmaspäeval vahetasin reede kontrollitud sülekast kõvaketta välja ja paiga...

Ma täpselt ei tea mis põhjusel nii on, aga kogu see kooli IT süsteem on jube keeruline kuidagi. Igasugused erinevad softid manageerivad mingeid teisi softe, pooltel on mingid litsentsid ja internetis olevad liidesed mille kaudu neid juhtida.Näiteks kooli IT-juht näitas, et tal jumala hea soft "Ninite" millega saab teha nö. installeri mis installib enda valitud programmidest kõige värskemad versioonid. Kõik ilus ja tore, aga mulle tundus täiesti kasutu, sest mitme arvuti puhul tõmbavad kõik arvutid ninite serverist tarkvara, mis pole üldse kiire ühendusega. Lihtsam on tõmmata ühe korra alla, visata võrgukettale ja sealt installida käsitsi nad ükshaaval igas arvutis. See võttis 3x vähem aega, tehes skripti mis installib need softid saaks veelgi kiiremini ja suure tõenäosusega ei peaks üldse arvuti juurde minemagi... Igatahes ei tööta need programmid kõige paremini ja tundub, et neil on omavahel mingeid konflikte, sest arvutid teevad uuendusi erinevatel aegadel ja osad uuenduse...

Nagu eelnevalt mainisin oli selleks perioodiks mul esimene ülesanne uurida kas ühe lukus tahvelarvutiga annab midagi teha. Tegemist oli Huawei tahvelarvutiga mille kasutaja oli ära krüpteerinud ja seejärel tegi Factory restore. Tulemuseks oli tahvelarvuti mis iga kord kui tööle panna, palus viimase kasutaja sisse logimist ilma, et ütleks kes viimane kasutaja oli. Esiteks läksin Recovery Mode-sse, kahjuks sellel tahvlil ei olnud sealt võimalik sisemist mälu tühjendada. Siis tõmbasin arvutisse Android IDE ja proovisin kasutades Android Debug Bridge talle ligineda, aga see ka ei toiminud kuna Tahvlil ei olnud USB debugging lubatud. Flashisin uue firmware peale läbi Recovery Mode, aga see sisemist mälu ei kustutanud. Põhimõtteliselt ainuke võimalus see ise korda teha oleks leida originaal image, võtta see lahti ja muuta seal USB debugging aktiivseks, flashida see peale. Seejärel saaks ADB kaudu ligineda sinna ja terminali kaudu kustutada sisemine mälu, seejärel factory restore ja saaks ta ...

Kuna ma ei pannud täpselt kirja millal ja mida ma tegin ja kui palju aega võttis, siis kirjutan nad üles nii nagu meeles ja mis mu kogemused olid. Esimene päev hakkas sellega, et kuulasin kuidas valla IT-juht selgitas uuele personalijuhile üldist töökorraldust vallavalitsuses, arvutite ja printerite kasutust ja muid süsteeme, mis seotud vallavalitsuse tööga. Selleks kulus 2h ja seal minule midagi erilist ei olnud, aga natuke heitis valgust üldisele töökorralduses vallavalitsuses. Peale seda oli väike hingetõmme, lühike arutelu valla IT-juhiga praktika olemuse ja tõenäolise kulgemise üle. Peale seda seadsime suuna Tabasalu Ühisgümnaasiumisse kus ma esimesed paar nädalat olen sealsele IT meeskonnale abiks. Peamiseks kontaktiks on mul kohapeal kooli IT-juht Philip. Ilma pikema jututa läks kohe tegutsemiseks ja hakkasime arvutiklassis Windows 10-t installeerima. Image oli windows serveril ja installatsiooni tegime kasutades PXE üle võrgu. Mõne tunni pärast oli ~50 arvutit installeeritud ...

Tere kallis külastaja, siin leiduvad minu mõtted praktika kohta vabas vormis kirjutatuna, head lugemist. Minu teekond IT Kolledžisse hakkas sellega, et ma olin natuke üle nelja aasta töötanud IT tarvikute kaubanduse alal ja isiklikult olen ehitanud üle 500 masina ja tundsin, et võiks süvendada teadmisi tarkvara alal. Kuna endal teadmised programmeerimisest täielikult puudusid siis otsustasin, et Administreerimine on minule kõige sobivam õppekava. Praktikale asun ma nüüd ligi 5 aastat peale kooli astumist ja vahepeal olen ma kooliväliselt laiendanud silmaringi käies erinevatel koolitustel elektroonika ja robootika vallas. Ma olen õpetanud lastele robootikat ja aidanud kahel aastal viia läbi robootikaringi Harku vallas, sellest ka mu valik praktikakohaks. Praktika läbiviimise mõte Vallavalitsuses / Linnavalitsuses oli mul juba IT kaubanduse päevilt kus igapäevaselt puutusin kokku inimestega erinevatest organisatsioonidest. Harku Vallavalitsuse alla kuulub 3 raamatukogu, 5 kooli ja ...