Praktika 09.10-25.10.2017

Lõpuks sai valmis sülearvuti kapp ja selle ühendused. Elektrik tegi voolu ja ise ühendasime ära kiipkaardi lugeja. Nüüd tekkis võimalus anda inimestele õigus avada seda kappi ja jälgida kes ja millal kapis käib. Kuna lõpuks tekkis võimalus jagada välja sülearvutid, siis sai tehtud Google Docsi broneeringute tabel ja jagatud see õpetajatele. Kuna sülearvutid olid juba pikka aega seisnud, siis sai neile kõigile uuendused peale lastud, mis võttis omakorda peaaegu päeva.

17.10 oli koolis IT ja robootika valdkonnas üritus ja täpselt ürituse alguskellaajal läks koolist elekter ära. Pakkusin kooli IT-juhile, et kuna vool on ära ja serveris oli järjekordselt öösel peale uuenduste tegemist restart tegemata jäänud, et ma lähen ja teen serverile restardi. Kooli IT-juht arvas, et igaks juhuks ei tasu ja äkki tuleb kohe vool tagasi. Umbes 20 minutit hiljem tuli ütles kooli IT-juht mulle, et ma läheks  lülitaks serverid välja, sest  umbes 30 minutiga saavad UPSid tühjaks. Täpselt serveriruumi jõudes surid upsid ära ja arvutid läksid kinni. Umbes 15 minutit peale seda tuli vool tagasi ja ma läksin kohe serveriruumi asju sisse lülitama, mul kulus umbes 5 minutit selleks, sest ma ei saanud kohe aru kas UPSid hakkasid tööle või ainult näitasid voolu olemasolu ja lõpuks sain kõik käima.

18.10 Peale seda kui BCS oli suurendanud WIFI pääsupunktide Radius kontrolleri virtuaalmasina kettapartitsiooni suurust, arutasime kooli IT-juhiga, et peaks tegema uue virtuaalmasin teise serverisse ja andma selle rohkem süsteemiresursse, sest netis kirjutati, et tootja soovitatu on vähe selle jaoks. Installisin teise serverisse Ubuntu serveri ja seadistasin selle. Natuke läks aega kuna suutsin võrgukonfiguratsioonis näpuka teha kus ajasin Gateway ha DNS IP-d segamini.

19.10 Installisin ära Unify kontrolleri tarkvara, võtsin vanast virtuaalmasinast seadistused ja kandsin nad uude virtuaalmasinasse. Kui eelmises virtuaalmasinas oli seatud 512 MB kuni 1GB süsteemimälu dünaamiliselt, siis uues oli juba 2GB kuni 4GB. Peale paari tundi töösolekut oli kohe näha, et kontroller tarbis umbes 3.2GB pidevalt nende võrguseadmete jooksutamiseks ja eelnevad hangumise probleemid olid tõenäoliselt sellest tingitud.


Kuna võrguga oli igasugu probleeme, siis paigaldasin Serverisse ühe programmi nimega iPerf. iPerf võimaldas mul teistest arvutitest sinna külge ühenduda ja testida võrgu kiirust. Proovisin erinevatest suundades ja nii kaabli kui ka traadita ja kiirused olid kombes. Proovisin ka erinevaid masinaid pingida, et näha nende vastuste kiirust ja märkasin, et LinkSys Switch hangus natuke iga teise packeti vastamisel. Peale restarti tõusis ka selle kiirus normaalseks tagasi.

20.10 oli ametlikult mul viimane päev, aga leppisime kokku, et kuna 23-27 on kooli vaheaeg, siis lähen ja aitan võrguseadmed ümber tõsta ja uuesti kaardistada. Reedel panime paika umbes kuidas ja millal asju teeme, sest kuigi tunde järgmine nädal ei olnud, siis õpetajad olid ikka majas ja toimusid mingid seminarid.

23.10 kooli IT-juht paigaldas ühe võrguseadmete kapi ühte koridori ja panime sinna ajutiselt Cisco marsruuteri varem olnud mitte-hallatava marsruuteri asemele. Tänu sellele sain ma seda marsruuterit pingida ja oli võimalik nähu kust kaudu signaal sinna sai. Meie üllatuseks läbis signaal Linksys marsruuterit ja isegi mitte 1Gbit pesa kaudu vaid 100mbit pesa kaudu. See tähendas, et väike maja oli siiani piiratud võrgukiirusega ühenduse taga. Huvitaval kombel oli LinkSys marsruuteril kaks Gigabit porti vaba ja saime selle kaabli sinna ümber tõsta.

24.10 Saime kõik Marsruuterid nüüd ümber tõsta ja tegin uue dokumentatsiooni võrguseadmete kaardistamise jaoks. Tegin Google Docs tabeli kus esimesel lehel olid kõik põhilised võrguseadmed kaardistatud ülevalt allapoole ja iga hallatav seade omas viita uuele leheküljele kust oli näha, mis omakorda tema külge ühendatud.
Teepeal uuendasin ära Ciscode tarkvarad ja nüüd hakkasid nad omavahel suhtlema kasutades Cisco Discovery Packeteid. Peale natuke uurimist selgus, et kõik kolm nägid üksteist, aga üks nägi ennast kah veel lisaks. Selgus, et ühe Cisco ja LinkSys marsruuteri vahel oli kaks kaablid. Selle tulemusel läks packet ühes pordist välja ja tuli teisest pordist tagasi. Peale selle kaabli lahti ühendamist, hakkas Linksysi haldusliides normaalsemalt toimima.

Peale murede lahendamist kaardistasin ära kõik põhiseadmed ja täitsin ära oma tehtud võrguseadmete tabelid. Kui tabelid olid täidetud, siis printisin põhiseadmete juurde välja need, et oleks kohe kuskilt lugeda kui oled seadmete juures. Kooli IT-juht hakkas Cat6 kaablit vedama serveriruumist LinkSys juurde, et kõik ei peaks läbi arvutiklassi käima. Kuna ma sain oma asjadega valmis ja praktika oli niikuinii läbi, siis rääkisime üle, mis ma tehtud sain ja mis ta peab ümber tegema enne kui ta selle Cat6 kaabli ära ühendab. Peale seda ütlesime nägemist ja oligi mu praktika läbi.